Artikleid male kasulikkusest

Male arendab loogilist mõtlemist, tahtejõudu, tähelepanuvõimet ja süvenemisoskust., vastupidavust vaimseks tööks. Kõik see on vajalik nii õppetöös kui igapäevaelus. Esialgselt vaid huvitav mäng kujuneb regulaarsel harrastamisel nii kunstiks kui spordiks.

Allpool on esitatud ülevaade uuringutest ja artiklitest, kus on leitud, et malemängul on positiivne mõju. Kõigi kohta on toodud lühike mittetehniline kokkuvõte ning viide täistekstile.

Enne veel kaks tsitaati male kasulikkuse kohta.

“Maleõpe on tähtis uute meistrite koolitamiseks, aga maletunnid on tähtsad laste mõtlemise arendajana. Tänapäeva laps ei oska väga hästi süveneda, tema tähelepanu kipub hajuma ruttu, ta otsib hästi kiiresti seda uut akent, mida avada. Ei ole paremat süvenemisharjumuse tekitajat, kui on male – keeruline lauamäng. Koolimale aitab tähelepanuhäireid vältida, ma olen selles kindel.” (Kersti Kaljulaidi kõnest konverentsil “Paul Keres ja Eesti male tulevik” [link] (vastav videolõik algab 05:30)

“Laupäeva õhtul oli rõõm tähistada teeneka maletreeneri Tõnu Truusi 75. sünnipäeva Paul Kerese malemajas. Mul on au olla üks paljudest Truusi õpilastest ning enam kui 20 aasta eest omandatud põhitõed ja tarkused on elus tihti abiks olnud. Male aitab arendada strateegilist mõtlemist, oskust näha ka oponendi vaatenurka, järjepidevust keerulistest olukordadest välja tulekuks ning enesekindlust vajadusel kiireid otsuseid teha.” (Tanel Kiige Facebooki postitus Tõnu Truusi 75. sünnipäeva puhul) [link].

 

Rosholm, M., Mikkelsen, M. B., & Gumede, K. (2017). Your move: The effect of chess on mathematics test scores. PloS one, 12(5), e0177257.

Taanis Aarhusi linnas läbi viidud eksperimendi käigus asendati 1.–3. klassi lastel üks matemaatikatund nädalas maletunniga. Kokku oli malega asendatud matemaatikatunde ligikaudu 30. Võrreldes kontrollgrupiga, kellel toimusid samal ajal tavalised matemaatikatunnid, paranesid maletunde saanud õpilaste matemaatikatestide tulemused märkimisväärselt.

[link]

 

Sala, G., Gobet, F. R., Trinchero, R., & Ventura, S. (2016). Does chess instruction enhance mathematical ability in children? A three-group design to control for placebo effects.

Itaalias viidi läbi eksperiment, kus osa neljanda klassi õpilaste matemaatika- ja loodusteaduste koolitunde asendati maletundidega ning võrreldi tulemusi kontrollgrupiga, kelle õppetöö jätkus tavapäraselt. Lisaks oli eksperimendis veel kolmas grupp, kellel osa koolitunde asendati go-mängu tundidega. 

Malega tegelenud grupp sai pärast eksperimendi lõppemist matemaatikaoskust mõõtvas testis kontrollgrupiga võrdväärseid tulemusi, kuid go-d õppinud grupi tulemused olid halvemad. Autorid oletavad eelneva põhjal, et male õppimisel saadud oskused võivad kanduda üle matemaatika valdkonda, samas kui go kohta see ei pruugi kehtida. Ühtlasi toetavad tulemused ka seisukohta, et male õppimise järel paranenud matemaatikaoskus on tingitud otseselt malega seotud oskuste omandamisest, mitte kaudsetest faktoritest (näiteks mängust rõõmu tundmise tõttu paranenud meeleolu ja motivatsioon, mis võivad samuti tulemusi ja õppeedukust positiivselt mõjutada).

[link] (pdf)

 

Boruch, R., & Romano, B. (2011). Does playing chess improve math learning? Promising (and inexpensive) results from Italy. Publitseerimata käsikiri.

33 Itaalia koolis toimunud eksperimendi käigus said kolmanda klassi õpilased ühe õppeaasta jooksul 20–30 tundi maleõpet. Leiti, et maleõpet saanud laste standardiseeritud matemaatikatesti tulemused paranesid rohkem kui kontrollgrupil. Efekt oli tugevam Lõuna-Itaalias elavate õpilaste ja sisserännanud õpilaste seas. Kokku osales eksperimendis 1756 õpilast. 

[link] (pdf)

 

Barrett, D. C., & Fish, W. W. (2011). Our Move: Using Chess to Improve Math Achievement for Students Who Receive Special Education Services. International Journal of Special Education, 26(3), 181-193.

USA-s Texase osariigis 6.–8. klassi erivajadustega õpilaste seas läbi viidud eksperimendi käigus anti neile 30 nädala jooksul maletunde (1 tund nädalas, mis asendas sellel ajal toimuma pidanud matemaatikatundi), mille läbinud õpilaste keskmised matemaatikahinded ja osariigi standardiseeritud testide tulemused olid paremad kontrollgrupi omadest. Uuringu piiranguks on väike valim (31 õpilast).

[link] (pdf)

 

Trinchero, R. (2013). Can chess training improve Pisa scores in mathematics? An experiment in Italian primary schools.

568 Itaalia 8–10-aasta vanuste algklassiõpilaste seas läbi viidud eksperimendis paranes ühe õppeaasta jooksul maleõppe läbinud õpilaste matemaatikaoskus (mõõdetuna seitsme PISA-testis kasutatava küsimuse abil) oluliselt võrreldes kontrollgrupi omadega. Efekt oli tugevam nende õpilaste puhul, kes said rohkem maletunde (nii laua taga kui ka online-formaadis). 

[link] (pdf)

 

Sala, G., Gorini, A., & Pravettoni, G. (2015). Mathematical problem-solving abilities and chess: an experimental study on young pupils. Sage Open, 5(3), 2158244015596050.

Veel üks uuring Itaaliast , kus sarnaselt eelmise uuringuga jagati 560 kaheksa kuni üheteistaastast õpilast eksperimentaalgrupiks, kes sai maletunde (koolis ja samuti online-formaadis) ning kontrollgrupiks. Tulemused: matemaatikatestide (kasutati analoogselt seitset PISA testi küsimust) tulemuste ja maletulemuste vahel oli tugev korrelatsioon ja maleõpet saanud laste matemaatikatestide tulemused paranesid rohkem võrreldes kontrollgrupi omadega. 

[link] (pdf)

 

Kazemi, F., Yektayar, M., & Abad, A. M. B. (2012). Investigation the impact of chess play on developing meta-cognitive ability and math problem-solving power of students at different levels of education. Procedia-Social and Behavioral Sciences, 32, 372-379.

Iraanis 5., 8. ja 9. klassi õpilaste seas läbi viidud eksperimendi käigus said õpilased kuue kuu jooksul maleõpet. Autorid uurisid, kas male õppimine arendab õpilaste metakognitiivseid (õppimise planeerimise, kontrollimise ja jälgimisega seotud oskused) ja matemaatilisi võimeid. Tulemused: malet õppinud õpilaste tulemused olid mõlemas valdkonnas kontrollgrupi omast paremad.

[link] (pdf)

DuCette, J. (2009). An Evaluation of the Chess Challenge Program of ASAP/After School Activities Partnerships. Philadelphia, PA: after School Activities Parnerships, 1-13.

USA-s Philadelphias läbi viidud eksperimendi käigus võrreldi aasta jooksul maleõpet saanud õpilaste tulemusi kontrollgrupi omadega. Maleõpet saanud õpilaste tulemused paranesid nii matemaatika- kui lugemisoskuse testides. Samuti oli programmis osalejate koolist puudumiste arv väiksem. Tulemused olid sarnased poiste ja tüdrukute lõikes eraldi vaadelduna.

[link] (pdf)

 

Nicotera, A., & Stuit, D. (2014). Literature review of chess studies. Saint Louis: chess Club and Scholastic Center of Saint, 34.

Kirjanduse ülevaade, kus on läbi töötatud 24  maleõppe kohta tehtud uuringut. Autorid võtavad tulemused kokku kahe järeldusega: 1) huvitegevusena läbi viidud maleõppel on positiivne mõju matemaatikaoskusele; 2) kooliprogrammi sisse viidud maleõppel on positiivne mõju matemaatikaoskusele ning lisaks ka kognitiivsetele võimetele.

[link] (pdf)

Lillo-Crespo, M., Forner-Ruiz, M., Riquelme-Galindo, J., Ruiz-Fernández, D., & García-Sanjuan, S. (2019). Chess practice as a protective factor in dementia. International journal of environmental research and public health, 16(12), 2116.

Autorid töötasid läbi 21 artiklit ja leiavad, et seni tehtud uuringute põhjal võib male mängimine ennetada dementsust. Samuti märgivad autorid, et intellektuaalselt stimuleerivate tegevuste harrastamine nooruses võib kaitsta hiljem dementsuse eest. 

[link] (pdf)

 

ElDaou, B. M. N., & El-Shamieh, S. I. (2015). The effect of playing chess on the concentration of ADHD students in the 2nd cycle. Procedia-Social and Behavioral Sciences, 192, 638-643.

11–13-aastastele aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilastele anti nelja kuu jooksul kaks korda nädalas maletunde (üks tund kestis 30-45 minutit). Laste kuulamisoskuse ja keskendumisvõime näitajad paranesid pärast maleõppe läbimist. Paraku oli uuringu valim väike (14 last), samuti puudus kontrollgrupp.

[link] (pdf)

 

Barzegar, K., & Barzegar, S. (2017). Chess therapy: a new approach to curing panic attack. Asian journal of psychiatry, 30, 118-119.

Olgugi et tegemist on artikliga, mis põhineb ühe inimese kogemusel, on sisu intrigeeriv. Autor kirjeldab, kuidas tema paanikahoo sümptomid kadusid mobiiltelefonis malet mängides. Ta spekuleerib, et sümptomite vähendamiseks tuleb valida optimaalne raskusaste (liiga kõrge taseme juures mõtleb tarkvara oma käike kauem ja siis ei ole võimalik saavutada tähelepanu kõrvalejuhtimist stressoritelt, samuti suurendab programmile kaotamine autori arvates ärevust).

[link] (artikkel avaneb klikkides lehel "Download full-text PDF" lingil)

koostanud Tarmo Tuul